Nummõr' 86
Süküskuu 27. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Kas kinki vaesõlõ lehm?
  •  
  • Ruitlasõ Olavi sai Kangro-preemiä
  •  
  • Konkurss koolilatsilõ
  •  
  • Põlva maakunnan om varsti pia kõigil internet
  •  
  • Ettevõtmiisi Võromaal
  • Elo
     
  • Võro keele huviliidsi jakkus
  • Märgotus
     
  • Kotussõlõ õigõ nimi!
  •  
  • Lahtvee Valdur: rohiliidsi partei tulõ katõ-kolmõ aasta peräst
  • Aholämmi
    Kagahii
    Kirä
    Perämäne külg
     
     
     
     
    Võro keele huviliidsi jakkus
     
    Harju Ülle
    ylle@umaleht.ee
         
     
     
    Lüllemäe põhikooli latsõ löüdse Võromaa kodoluu raamatust põnõvit juttõ umast Karula kihlkunnast.  Põlva kandi latsil om tukõv köüdüs vanavanõmbiga. Vahtsõliina gümnaasiumi tõsõ ja viiendä klassi latsi meelest om võro kiilt vaia.
         
    Jäl latsil määnegi kohustus kaalan? Op'kõ parõmb inglüse kiilt!– säändsit vanõmbidõ ütlemiisi pelgäse kooli, ku märgotasõ, kas võro kiil' opikavva võtta vai ei. Uma Leht käve kolmõn Võromaa nukan võro keele oppust kaeman ja tull' vällä, et keelehuviliidsi om hulga.

    «Jaa!» hõikas koorin Vahtsõliina Gümnaasiumi viies klass' küsümüse pääle, kas võro kiilt om vaia. Ku algklassioppaja Sarapuu Helju kooliaasta algusõn küsse, kas kiäki taht timäga võro kiilt edesi oppi, kirot' uma nime paprõ pääle 12 last.

    «Hää iks, ku olnu,» pidä Hainasuust peri Eriku Sandri (11) võro keele alalõhoitmist tähtsäs. Timä perren kõnõlõsõ kõik' võro kiilt.

    «Miildüs kiilt kõnõlda,» ütles Obinitsast peri Vahtsõliina kooli tõsõ klassi lats' Blumi Reiko (8), kiä saa kõnõlda esäga ja vanavanõmbiga. Timä klassist opp' suurõmb jago latsi võro kiilt.

    «Miildüs lihtsält!» ütles Zimmeri Annika (11) tõsõ Võromaa veere päält, Lüllemäelt, kinkal kõnõlõs umakandi kiilt vanaimä.

    Jüriöö Jürgen (10) ja Rogeri Jessika (10) Põlva Ütisgümnaasiumist ütlese, et nä tahtva võro kiilt inämb selges saia tuuperäst, et sis saava nä vanavanõmbiga kõnõlda. «Näil saa tuust väega hää miil',» seletäs Jessika, kink üte vanavanõmba eläse Põlvan ja tõsõ Verioral. A Jürgeni perren Põlva vallan Laanõ külän eläse kuun eski neli põlvõ.

    Võro kiil' ei sekä eesti keele selgessaamist

    Vinne aol proomiti võrokõisilõ selges tetä, et imäkiil' sekä eesti keele selgessaamist ja koolin sai kõnõlõmisõ iist sukõ. Tuust aost pelgäs üts'jago parhillatsist latsivanõmbist ummi latsi eesti keele peräst.

    Põlva Ütisgümnaasiumi oppaja Rebäse Hedvi ütles, et säändsel hirmul olõ-i määnestki põhja. Pia kõigil parhillatsil võro keele opjil om eesti keelega väega häste. «Olõ esi peri Kääpä küläst, mu koton kõnõldi kõik' aig võro kiilt, esä vist es mõistaki eesti kiilt ja imäl es tulõ kah häste vällä,» kõnõlõs tä.

    «Lätsi kuuli, es mõista eesti kiilt ja tuudaigu tetti tuu pääle halva näko. Proomõ sis naada koolin eesti kiilt kõnõlõma.» Tä ütel', et eesti keele õigõkiräle imäkiil' külh halvastõ es mõo. Sõna pikkuisist (välde) oll' täl vas't eski viil parõmb arvo saia ku põh'aeestläisil. «Ku olli pedakoolin, sis nuu teivä iks sääl viko, a mul es olõ määnestki hätä,» ütles tä.

    Vahtsõliina Gümnaasiumi latsi vanõmba olõ-i Sarapuu Helju sõnno perrä külh viil võro keele oppusõ peräst nurisnu, a ku Lüllemäel viie aastaga iist umakandi kiilt oppama naati, sis olli latsivanõmba oppaja Ritso Helle sõnno perrä väega taa as'a vasta. Parhillatsõs om vastasais är kaonu: ku latsilõ miildüs, las op'va. «Vanõmba ei arva taast as'ast midägi,» ütles Riga Merili (13).

    Mõni ütles, et võro kiilt ei lää jo vaia. «A ma iks ütli latsilõ, et võro kiil' tege teid rikkambas,» kõnõlõs Rebäse Hedvi. «Suguvõsa kokkotulõkil om hää, ku kiilt mõistat. Vai läät küllä ja mõistat külärahva kiilt – sis nä võtva jo sinno parõmbidõ umas!»

    «Poisilõ tulõ taa kasus, olõ peris kimmäs! Väega vahva om, ku läät kohegi Põh'a-Eestihte, nakkat sääl võro vai seto kiilt kõnõlõma – kari sõpru om õkvalt ümbre ja uur', et ohoh, midä sa kõnõlõt?» ütles ka 8-aastadsõ Reiko imä Blumi Birgit (31).

    Latsilõ miildüs näütemäng

    Lüllemäel opp' võro kiilt 28 4.–7. klassi last. Kiil' om latsil niipall'o selge, et kõik' tükvä näütemängu är op'ma ja tahtva minnä Puigalõ võro- ja setokeelitside näütemänge pääväle. Seoniaoni olõ-i nä minnä saanu – sõit om armõdu pikk ja transpordiga säälkandin kehväste.

    Vahtsõliina latsõ omma iks egä aastak Puigal käünü. «Minevaasta kutsuti meid eski latsivanõmbidõ kuunolõkilõ esinemä ja vanõmbilõ väega miildü mi «Juki rehknut'». Tuu om tegeligult edimädse klassi lugõmisraamadu tükk, a võro keeli oll' taal tükül pall'o parõmb mekk' man,» seletäs Sarapuu Helju.

    Tunn' tulõ tetä põnnõv

    «Kerge!» ütli Lüllemäe kooli latsõ koorin küsümise pääle, kas võro kiil' om rassõ. Oppaja Ritso Helle kitt, et oppamisõ matõrjaali omma hää ja tä esi pruuv' kah tunni huvitavas tetä. Latsõ ütli, et näide lemmik om nn sõnamäng: oppaja ütles võrokeelidse sõna, latsõ piät tuu raamatust üles löüdmä ja ütlemä, midä tuu eesti keelen tähendäs. Kiä kõgõ kipõmb om, saa pluss'punkti.

    Opiraamatist kitt Ritso Helle väega vahtsõt «Võromaa kodoluku» – tan om eräle päätükk Karula kihlkunnast. «Sääl omma mikandimehe Puuderselli Piitre huvitava mälestüse aastagasaa algusõ mõisast ja kõgõst. Tuust ei tiiä vanõmba egä kiäki midägi, a ma saa tuud matõrjaali tunnin pruuki,» ütles tä.

    Hoolõga loetas koolõn ka Umma Lehte. Lüllemäe ja Vahtsõliina kooli latsõ lubasi, et ku tulõ jäl Uma Lehe jutuvõistlus, sis haardva nä pliiätsi kätte ja pandva ka mõnõ jutu paprõ pääle.

    Rebäse Hedvi ütles, et latsõ tahtva laulda, tsõõri- ja näütemängu tetä, a kirota ja kõnõlda om näil iks rassõ. «Häste saava arvu külh, ku loe ette Umma Lehte vai Mino Võromaa latsi kirätükke,» kõnõlõs tä. Põlva kandi latsõ omma esi kah Mino Võromaalõ kirotanu ja minevaasta käve edimäst kõrda Adsoni luulõvõistlusõl. Ka märdi-, kadri- vai esädepääväl om Hedvi klass' iks võro keelen esinenü. «Tuu lätt häste pääle!» muhelõs oppaja.

    Võro kiilt oppasõ 2005/2006 o/a: 
      
  • Antsla gümnaasium'
    Haani-Ruusmäe põhikuul'
    Harglõ põhikuul'
    Himmastõ algkuul'
    Krabi põhikuul'
    Kuldre põhikuul'
    Kääpä põhikuul'
    Lüllemäe põhikuul'
    Mammastõ latsiaid-algkuul'
    Mõnistõ põhikuul'
    Orava põhikuul'
    Osola põhikuul'
    Pikäkannu põhikuul'
    Puiga põhikuul'
    Põlva ütisgümnaasium'
    Ruusa põhikuul'
    Vahtsõliina gümnaasium'
    Vana-Koiola algkuul'
    Varstu keskkuul'
    Vilustõ põhikuul'
    Võro 1. põhikuul'


  • Seto kiilt oppasõ:

  • Obinitsa-Meremäe põhikuul'
    Saatsõ põhikuul'
    Verska gümnaasium'

  •  
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     
     
     Uma Lehe sõbõr!