|
|
| | | | | 20 miljonit targalõ inemisele? |
Põllumajandusministeeriumi teedä om aastaga kümme protsenti inemiisist naanu Eesti söögi asõmõl inämb vällämaa söögist pidämä. Tuu om nii suur' nummõr', et tege hirmu eski ministeeriumile, miä luut saia riigieelarvõst 20 miljonit kruuni, et tuu raha iist kõvõmbalõ umma süüki üles kittä.
Mille sis inemise, kiä omma kõgõ umma süüki süvvä tahtnu, peräkõrd vällämaa kraami avvustama omma naanu? Lövvä, et olõ-i nä joht naanu avvustama, a nä saa-i inämb umma söögikraami koskilt kätte.
Tei timahavva sada liitrit ubinamahla ja juu tuu ummi sugulaisiga talvõ joosul är kah. Kurki-tomatit osti naabrinaasõ käest – süä oll' rahul, et puhta sita pääl kasvatõt, mitte jummal' tiid mis kangõ kraamiga mürgütet.
A parhillatsõl aol jovva-i eski maainemise ekä viimäst juurikat-marja esi kasvata ja pall'o söögikraami tulõ iks poodist osta. Pelgä, et ku tuu 20 miljonit saias ja naatas tuu iist kitmä, ku hää Eesti süük' om, tege tuu inemise õnnõ vihatsõs: kuis sa ostat, ku saa-i? Kõgõ suurõmb ubina- ploomi-, tomadi- jne aig om käen, a ku kävvü liinun suuri puutõ piten, sis jääs silmä õnnõ vällämaa kraam'. Ku midägi Eesti umma omgi, sis peri mõnõst ütsigust suur'talost. Turu päält saa muidoki kõkkõ, a parhillatsõl aol olõ-i inämb inemiisil aigu kõrraga nii poodin ku turul kävvü.
Mille suurõ poodi umma kraami ei avvusta – väikside talomiihiga viisi-i kiäki lepingit tetä. Ja nakkagi-i viis'mä. Vai mõtlõs kiäki tark 20 miljoni iist vällä, kuis taad asja pöördä saa?
Harju Ülle, päätoimõndaja | | |
|
|
|
