|
|
| | | | | Ristipuiõst tetäs põh'alik andmõbaas' |
| | | | | | Ristipuu Saru lavvaveski man Võro-Valga tii veeren. | | | | |
Rohelise Liikmise abiga tege ristipuiõ-uurja Kõivupuu Marju põh'alikku ristipuiõ teedüskoko vai andmõbaasi, miä inernetti üles pandas ja ammõdiasutuisilõ tiidmises saadõtas.
«Edimäne käük' oll' üten Keerbergi Liisiga joba kuu algusõn Sangastõ, Karula ja Harglõ kihlkunda, 14.-18. süküskuu pääväl võtami ette ülejäänü vana Võromaa kihlkunna ja saami kokko ka paikligu rahvaga,» kõnõlõs Kõivupuu plaanist kõik' ristipuiõ kasumisõ kotussõ kaardi pääle saia. «Pikembän plaanin om tetä säänesama teedüskogo ka seto lautsipuiõst, mis niisama vannu surnu-uskmiisiga kokko köüdedü, õnnõ neide puiõ pääl ei olõ määnestki esierälist märki nätä.»
29. põimukuu pääval sai Räpinän tsõõriklavva takan kokko inemise mikandi umavalitsuisist ja riigiammõtist, kiä ristipuiõ saatusõ peräst süänt halutasõ ja nä pei nõvvo, kuis saanu säädüsligult pühhi ristipuid ja ristimõtsu kaitsa.
Kõivupuu Marju sõnno perrä kõnõli umavalitsusjuhi, et kõgõ suurõmbas hädäs ristipuiõ kaitsmisõ man om tuu, et mõtsatükü vaihtasõ väega kipõstõ umanikku ja vahtsõ umanigu tiiäki-i, et näide maa pääl ka ristipuu kasusõ. Vai sis ragova mõtsarüüvli kõkkõ, miä kätte putus.
Tsõõriklavvalidsõ paki vällä, et ristipuid saa kaitsõ ala võtta, ku nä põlispuiõs ümbre nimmada. Ka nn paikligu kaitsõ ala võtminõ om võimalik, a sis võiva umavalitsusõ tuu kaitsõ egä kell är lõpõta, ku tulõ valli puiõ ja suurõ investeeringu vaihõl.
Kõivupuu Marju ütel', et egä pühäpuu mano püssämiist valvma panda õks ei saa. Inämb om vaia härgüta paiklikku rahvast umakultuuri väärtüisi iist saisma.
«Interneti puul'nimeldä kommõntaarist, et kagos rõipõ, mu vainaimä ristipuu ragosiva kah maaha, om puiõ pästimises vähä tolku,» ütles tä.
| | |
|
|
|
