Nummõr' 85
Süküskuu 13. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Ubinist saaki-i vallalõ
  •  
  • Ristipuiõst tetäs põh'alik andmõbaas'
  •  
  • Täämbä om edimäne võro raadiosaadõ
  •  
  • Linapäiv Mõnistõn
  •  
  • 20 Võromaa paigan naatas luudust hoitma
  • Elo
     
  • Porovigu, Caesar ja sininõna
  •  
  • Haani miis' nakas latsilõ lõõdsamängu oppama
  •  
  • Poisi tahtsõ koolitüütäjit är tappa
  • Märgotus
     
  • Eestin om «turistõ aig»
  •  
  • 20 miljonit targalõ inemisele?
  •  
  • Visseli Triin: vahtsõnõ maja tohe-i vana kõrval rüüki!
  •  
  • «Võru kiil'» sünnüs häste kinkmises
  •  
  • Mis saa mehitsist?
  • Kagahii
    Perämäne külg
     
     
     
    Ubinist saaki-i vallalõ
     
    Allasõ Tiia
    tiiaallas@hot.ee
     
    Harju Ülle
    ylle@umaleht.ee
      
     
    Ubinidega olõ-i midägi muud pääle naada ku esi är süvvä ja latsilõ lakja jaka. 
      
    Timahavva om egäl maainemisel vähämbält sada liitrit ubinamahla keldren, muusi kah, tarõnukan mulks veiniannom, a perräjäänüid ubinit saa-i kohegi müvvä, mis sis, et liinainemise söönü ubinit, mahla ja muusi väega hää meelega.

    Aol, ku põllumajandusministeerium' luut saia vahtsõ aasta riigieelarvõst 20 miljonit krooni uma maa söögi üleskitmises, tegevä uibuaidu umanigu ilosist mahlatsist ilma mürgüldä ubinist komposti vai pilva niisama põllu pääle lakja.

    Vilja Selveri juht' Zaeki Pille-Riina ohas' esi kah, ku ütel', et kah'os ei osta nä kotusõ päält üttegi ubinat ja parhilla ei olõ Eesti ubinat näil ka poodin müügil.

    «A kuulda om, et pia sõski tulõ. Tuu jaos Tal'na müügikõrraldaja esi ostva hulga ubinit kõigi keti puutõ jaos,» lupa tä. A ku pall'odõl om pakku ubinit nii hulga, et suurõ poodiketi lepinguga jannada viisisi?

    Eesti üts' suurõmbit konservitegijit AS Salvest and teedä, et nimä pruuk'va ubinit õnnõ väikeisi latsi süüke seen ja lepingu omma näil õnnõ suuri uibuaiduga.

    Ka Linda Nektar AS ei osta inemiisi käest üttegi ubinat, selle et ei tiiki peris ubinist midägi. Nä pruuk'va õnnõ ubinamahlakontsentraati, minkast tegevä siidri tuurmatõrjaali.

    Linda Nektari juht' Uba Jaak kõnõl', et peris ubinist joogitegemise lõpõtivä nä 2002. aastal. «Üts' põhjus oll' tuu, et euronõudidõ perrä olõs mi vannaviisi jakatõn pidänu kõik' massina vällä vaihtama,» kõnõl' tä. No tegevä nä valmis tuurõ kääritet joogi, midä sõs siidri pudelihe pandja viil tsukru ja muuga tempvä. Taa tuurmatõrjal' om iks inäm-vähämb nigu ubinavein'.

    Tuuperäst olõ-i hädän õnnõ väiku uibuaia umanigu, a ka peris suurõ: Räpinä aianduskooli ubinaaia omma inämbüste tävveligult nässun, tiid aianduskooli inneskine iluaiandusõ oppaja Vaino Maie. Aia omma võssa kasunu, puu kuionu ja haigõ.

    Vanast jakku aianduskooli inemiisile tüüd, sai kasvai hoidlan ubinit sorti. Ummi ubinit tarviti ka kooli küük' ja Tarto konservitehas. Inemise sai tuul aol uma ubina Toolama konservitegijile anda vai sääl mahlas pressi.

    Moostõst saa puul'muidu ubinit

    Moostõ tunnõt uibuaid oll' timahavva lehekuuni säälse katsõjaama bilansin. Sõs and' riik' maa vallalõ üle ja umavalitsus and' aia ütele suumlasõlõ rendi pääle. «A tuu oll' üts' «hää» suumlanõ,» ütel' Moostõ vallavanõmb Needo Ülo pilkusõga. Peräst lepingulõ käe alla pandmist ei olõ hõimurahva poiga nättü, rendimasmisõst kõnõlõmalda.

    Parhilla toimõtas katsõjaam aiaga edesi ja ku kiäki ubinit taht, andku Härmaski Jaanusõlõ teedä. «Kõigilõ pakumi ubinit, tulkõ esi korjama,» kuts ka vallavanõmb. «A egas naid jääs hulga puu otsa kah. Pall'o inemise iks hindäle korjasõ, päälegi omma keldri lämmä,» ütles Needo.
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
     
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
       
     Uma Lehe sõbõr!