Nummõr' 84
Põimukuu 30. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Kodokuul' lätt hinda
  •  
  • Kauksi Ülle sai plaadi puhul kingis «võro keele»
  •  
  • Huvilidsõ oppaja nakkasõ Võromaa kodoluku oppama
  •  
  • Ehitüse-oppus
  • Elo
     
  • Juurõ kiskva velli kodo
  •  
  • Umakeeline silt' reklaam' turismitallo
  • Märgotus
     
  • Kahre Marat: tii latsiaiakasvataja tüüd süämega
  •  
  • Kuis kuuli hääs tetä?
  • Kirä
    Kagahii
    Aholämmi
    Perämäne külg
     
     
     
    Kahre Marat: tii latsiaiakasvataja tüüd süämega
      
     
    Kahre Marat om latsilõ hää uno, kiä üskä võtt ja juttõ kõnõlõs. 
      
    Põlva miis' Kahre Marat (29) pidi piaaigu kümme aastakka tulõtõrjõinspektri ammõtit, a parhilla om tä kasvataja Rosma Johannese kooli man puul'päävä valla tett vahtsõn latsiaian «Täheke». Marat om üts' vähätsit miis'-kasvatajit Eestin (tä esi tiid viil kattõ).

    Miis' ja kasvataja – tuud trehvä-i joht egä päiv?

    No tuu om jah suur' pauksõnnom'. Tuu asi oll' nii, et teimi latsiaida ja sis oll' kasvatajat vaia. Ütli sis, et hää, ma olõ kah miis'! Seo suvi tull' sisse sääne nõks, et om vaia säänest asja tetä ja tuuperäst ma taad asja tii.

    Eloh om tuu iks püürdemoment' – olõ jo pia kümme aastakka tulõtõrjõinspektri leibä söönü. A süä oll' joba jupp' aigu siih. Ma tii tuud kasvataja tüüd süämega, muido nä es võtnugi minno siiä! Mul om sääne tiitli nigu «õpa-uno» – ku latsõ tulõva, sis võta mugu «õppa»!

    Johannese kuul' om waldorfkuul'. «Täheke» waldorflatsiaid. Midä tuu tähendäs?

    Sääl om sääne mõtõ nigu «vaba inemise kasumise ruum». Waldorfpedagoogika ja kõik' tuu, miä om vaba inemise kasumisega köüdet. Käisi Johannes näütüses kõnõl' pia taadsamma asja: latsõ piät tüüd tegemä, piät olõma paarihtunni jne.

    Mi teemi süvvä, koristami, toomi puid. Lavva takah värmimi, mätsimi savvi ja teemi saiu. Väläh käümi egä päiv: sis omma latsõ terve, kasusõ häste ja hää tujoga.

    Inne oll' Mesimummi latsiaiah üts' waldorfrühm, a tuu asi lõpõtõdi är. Vanõmba naksi asja ajama, küssemi api ja teimi uma latsiaia. Vald om väega puult – latsiaiakotussit om puudus. 18 latsõga 3–6 aastaidsi rühm tulõ täüs. Kudu Heli om kõva kogõmusõga kasvataja, latsiaia hing, ma olõ kõrval üts' rõõmsa miis'.

    Midä arvat tuust, et parhilla pandas pall'o latsõ jalost är teleka-puutri taadõ?

    Midä telekas vai puutri latsõga tege: lats' ist sinnä ette ja sis kaes liikvit pilte. Väega sakõstõ saa-i arvogi, mis toimus. A lats' piät kasuma, kundi omma tsill'okõsõ, lihast piät kasvatama. Tuu jaos om vaia turvalist kotust, rõõmsat miilt ja pall'o liikmist. Ku lats' kaes pall'o telekat, sis lihassõ jääse vällä arõnõmalda.

    Ku kaes tunn' aigu päävän luudusõ-saatit, hää, a õdagu vanõmbiga vägivalda ja pornograafiat piä-i joht kaema. Latsilõ omma hää unõjutukõsõ, egäh jutuh om seeh midägi, mis oppas. Muinasjutu – võtami kasvai ilodust pardsipojast – omma jo väega süvvä põh'aga, oppasõ, kuis eloh as'a käävä.

    Võro Folkloorifestivalil näütsiti ummamuudu pille, kas nakkati naid kah latsilõ näütämä?

    Nakka noid pille tegemä koolilatsiga. Saksamaalt Dresdenist peri Hannes Heine tõi mullõ taa pilli-hädä pääle, tä om joba 11 aastat Eestimaal ja om aastit kursuisi tennü.

    Kost ti edevanõmba peri omma?

    Esä om väega siist kandi miis', imä om Tal'nast. Esä puult sugulasõ omma kõik' Põlva lähkült Moostõst Magarini, suguvõsa kokkotulõkil kõnõldi, et edimäne edevanõmb, kedä teedäs, sündü 1710.

    Ku olut võta, sis kõnõlõ seo kandi kiilt õkva häste! Ku esä tull' liinast suurõst koolist ja naas' kotoh kiräkiilt kõnõlõma, sis ütel' tälle noorõmb veli: «Veli, är mol'otagu-i!»

    Kas piässi perimüskultuuri oppama?

    Perimüskultuur' om väega äge asi ja tuu seeh om rahva mõistminõ, kuis ilmah ellä. Perimüskultuur' jätt inemise, kiä timäga kokko putva, inemiisis. Õdagupoolinõ kultuur' tuud ei tii. Meediä värk' mäng inemisega ja tege timäga, midä taht. Inemine om meediä ori.

    Pidänü perimüskultuuri oppama, a mõnõ as'a häömist massa-i takah ikkõ: kõigil omma mobiiltelehvoni ja lokulaudu olõ-i vaia. Inemine või olla samal aol ilma kõgõ parõmb puutrimiis', a perimüskultuur', vanõmbidõ avvustaminõ hoit timä sälä sirgõ.

    Laulu omma väega hää as'a ja hää kokkosaamisõ kotus om tandsuklubi (tegutsõs ka Võrol – UL). Ja ka tuu om selge, et pidänü süümä kodokandih kasunut süüki – õnnõ banaanist ja kokakoolast saa-i ellä. Kuivatõt upin om näütüses väega hää näts!

    Mille olõti Põlvahe jäänü?

    Olõ kõik' aig siin olnu. Egä kohki sis parõmb olõ-i! Läät hääd ello ots'ma, a peräkõrd tulõt iks tagasi. Minno om elo hoitnu ja ei näe põhjust, mille piässi är minemä. Ma tiiä siin inemiisi ja inemise tiidvä minno.

    Midä ütleti noorilõ, kiä tahassi siiä jäiä, a pelgäse, et siin olõ-i tüüd?

    Päämine, et inemise olõssi õnnõligu. Kimmähe om hää ellä kotussõh, koh omma vanõmba elänü. Ku inemine eläs katõ jalaga maal, sis om tä tervemb ja timä pere om tervemb. Esi tulõ olla aktiivnõ ja aus hindä vasta: ma taha õnnõligult ellä. Tulõ olla julgõ ja pruuvi vahtsit asjo tetä. A massa-i ka tuud pahas panda, ku mõnõl inemisel om eloülesannõ är minnä.

    Küsse Harju Ülle
     
      
    Miä om waldorflatsiaid? 
      
    Kudu Heli, Johannese kooli oppajidõ kolleegiumi juhtja, "Tähekese" latsiaia oppaja: 
      
    «Nigu ka koolih, põhinõs tüü latsiaiah waldorfpedagoogikal: ekä last kaias eräle ja tetäs egäpäävätsit töid üteh latsiga. Tihe kuuhtüü om latsivanõmbiga: mi põhimõtõ om tuu, et last mitte ei anta är, a vanõmba tegutsõsõ küländ pall'o kuuh latsiga.

    Waldorfpedagoogika om hinnäst õigustanu joba 80 aastakka. Waldorfkuul'õ ja -latsiaidu om üle ilma, Jaapanist-Koreast Aafrikani vällä. Ameerigan om seo väega hinnat süsteem'.

    Eestih om latsiaid egä waldorfkooli man – Villändih, Tartoh, Tal'nah, Aruküläh ja Põlvah.»
     
      
     
    Mis sa arvat?
     
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     Kae, miä ütel´!

    Põlva kandih om parasjago pall'o ettevõtlikkõ inemiisi!

    Aokiränik Kivioru Kristo nent, et tegejit lövvüs ka pääliinast vällän. (Äripäev)


     
     Uma Lehe sõbõr!